Sunday, November 29, 2009
Hiilgav staar
Film sisaldas nii tüüpilisi teismeliste, kui ka tõsisemaid probleeme. Ühel hetkel tundus, et Jenna elu oleks juba päris talle meelepäraselt läinud, kuni ta sai teda, et tema emal ilmnes jälle vähk. Lapsele on emal kõige suurem tähtsus maailmas. Tüdruku ema pidi varsti surema. Nagu sellest ei piisaks, pidi ta pettuma ka oma armastuses ja kaotama sõbra. Seevastu sai ta aga sõpradeks nende kooli popima, kui ka tema naabri, tüdruku Ullisega. Nüüd muutus tema elu oluliselt. Ta hakkas käima pidudel, poppi tegema, jooma, suitsetama, jne. Kord nad isegi varastasid. Samas oli Ullis talle toeks. Jenna ei suutnud kuidagi leppida, et ta kaotab oma ema ja peab vanaemaga elama hakkama, kuid see pidi juhtuma ja juhtuski. Ajapikku aga kõik laabus.
Minu arvates olid filmi nutmis-stseenid liiga pikad ja venitatud. Vahepeal läks tegevus liiga kiiresti vahepeal liiga aeglaselt. Üldiselt oli kurb film, kuid oli ka naljakaid hetki.
Karolin Kelpman
Just Filmi Tartu noortežürii liige
Saturday, November 28, 2009
Keelatud vili
Minu arvates oli see film kõigist seni nähtud filmidest parim. Mõtlema panev ja päris hästi tehtud. Kuigi sellise teemaga filme on päris mitmeid, on see film kuidagi omapärane, omamoodi kaasahaarav. Filmist järeldub ka et maailm polegi nii halb paik kui räägitakse,vaatamata kõigile halbadele viljadele.
Karolin Kelpman
Just Filmi Tartu noortežürii liige
Niko - tee tähtedeni
Niko karjaga oli kõik korras, kuni ühel päeval leidsid hundid oru, kus elasid põdrad ning üritasid neid maha murda. Kari põgenes huntide eest, kuid Niko otsustas karjast eraldi minna, kuna kõik olid ta peale pahased sest tema oli süüdi, et hundid karja leidsid.
Niko võttis südame rindu ning hakkas otsima teed Jõuluvanamäle, et leida üles oma isa. Sellest sai aga pikk seiklus, mille käigus leidis Niko oma isa, sai palju uusi sõpru ning avastas, et ta suudab lennata.
Ma arvan ,et film oli suunatud väikestele lastele ning näitas, et endasse peab uskuma ja oma unistusi tasub üritada ellu viia.
Kersti Rebane
Just Filmi Tartu noortežürii liige
Suvebluus
Vanemate lahutuse tõttu pidi Alex silmitsi seisma oma elus toimuvate suurte muudatustega , mis toimusid vägagi kiirelt.Ta avastas, et ta pole isaga kunagi eriti lähedane olnud ning isast eemalolek ei häirinud teda. Peagi sai ta aga aru, et ei ema ega isa ei taha teda enda juurde just rõõmuga elama võtta. Kuid samas polnud vanemad nõus teda ka sõbra poole laskma. Veel sai ta aru, et vanemad olid lahutusest palju kiiremini üle saanud kui tema.
Film pani mõtlema selle üle, kui palju on tänapäeval lahutusi ning kuidas see mõjub noortele. Kuid samas näitas film ka seda, et ei või lootust kaotada ja tuleb leida midagi, mille nimel eluga edasi liikuda.
Kersti Rebane
Friday, November 27, 2009
Minu Enesetapp
Millest see Pöffi raames linastuv tänavuse aasta üks populaarsemaid filme siis räägib?
Film on noorest arvutinohikust Archiest, kelle elu vailedamatu osa on videokaamera. Tuleb hetk, millal poiss peab koolitöö raames tegema oma videoprojekti. Peategelane otsustab, et teeb filmi, kus ta tapab end filmi lõpus ära. Loomulikult peab iga teine inimene poissi vaimuhaigeks ning ta saadetakse arsti juurde. Tegelikkuses Archie tahabki sellist filmi teha. Ta saab tänu oma skandaalsele plaanile tuttavaks oma unistuste tüdrukuga ja avastab, et tüdrukul on temaga sarnane mõttemaailm. Ka tüdruk tahab endalt elu võtta.
Alates kooliprojektist filmib Archie kogu aeg ja kõike, mis temaga toimub ja juhtub.Samuti filmib Archie õhtut, mil ta koolipeole läheb. Peol saab ta paremini tuttavaks oma klassikaaslastega ning räägib oma filmiprojektist ja mõttemaailmast ka neile. Hommikul avastatakse kooli võimlast Archie klassivend, kes on ennast üles poonud. See lööb kõik pea peale.
Archie ja tema tüdruk olid plaaninud ennast ära tappa filmi algusest peale, seda teeb aga hoopis Archie suvaline klassivend. Kas sellel on mingi seos Archiega? Minu arvates oli Archie vaimne manipulaator. Ta mõjutas vaimselt nii tüdrukut, kes lõpuks tablettidega enesetappu üritab, kui ka klassivenda.
Ma arvan, et see oli väga hea film, kuigi veel pool tundi enne lõppu ma mõtlesin, et lahkun kinosaalist. Peategelane Archie oli kõige ilgem tüüp ja tegelaskuju, kes olla saab. Ma tõmbaksin paralleele Archie ja raamatu “Kuristik rukkis” peategelase Holdeni vahele. Ka see tegelane suutis mind samamoodi välja vihastada nagu Archie. Kui tavaliselt hakkab sellistest erakutest ja “maailmavalu” tüüpidest ikka kahju, siis Archie puhul mitte. Tema suutis põhjustada vaid põlastustunde.
Kui üks film liigutab, olgu siis halvas või heas mõttes, on see hea film. Täpselt seda võib öelda ka filmi “Minu enesetapp” kohta. See oli suurepäraselt tehtud, huvitav, teistsugune ja haaras kaasa. Ma ootasin juba tükk aega seda “kirssi tordi peal”, mis liigutaks ja paneks mõtlema. Minu üllatuseks oli see kirss hoopis teistsugune kui oleksin osanud oodata - super!
Thursday, November 26, 2009
Tartu avamine
JUST FILMI AVAMINE ja KODANIKUPÄEVA lõpupidu
* Graffiti võistlus ja lasergraffiti
* Tartu Justi eksklusiiv: filmid, mis Cinamoni ei mahtunud!
* Esinevad: Karmo Toome ja Paks Matu, DJ Berk Vaher ja Honey Power
* üllatused
Üritus on tasuta!
Minu enesetapp
Film rääkis noormehest Archiest, kes kavatses teha kaamera ees enesetapu. Tuli aga välja, et kooli ilusaim tüdruk on Arichie mõttekaaslane. Alates sellest hetkest, kui ta koolile kuulutas, et ta teeb video oma enesetapust oma projektiks, hakkas ta kaameraga igal pool ringi käima. Minu jaoks oli film täis põnevust ja väga omapärane. Omapärane just kaameratöö pärast. Nimelt film oli koostatud niimoodi, et osa lõike näitas läbi peategelase kaamera ja niimoodi, et kõik mõistaks tema ängi ja mõtteid elust. Originaalne oli ka see, kuidas oli mängufilmi lisatud väikeseid animatsioone või isegi väikeseid telesaateid.
Film ise oli šokeerivalt aus noorte ja nende mõtete koha pealt. Filmis kajastusid näiteks sellised teemad: alkohol, suits, seks, narkootikumid ja enesetapp. Filmis kohtusid väga tõsised teemad, millest mõnede puhul oli näha tõelist fantaasialendu. Näiteks kui Archie sunniti psühholoogi juurde minema, siis muutusid psühholoog ja Archie animatsioonideks, kes kujutasid endast Matrixi tegelasi. Samas oli seal selliseid teemasid, nagu hoolimatud vanemad väga hästi, väheste stseenidega välja toodud. Ja ka enesetapu teemaga mitte lihtsalt pealiskaudseks jäädud, vaid selle sügavustesse süüvitud. Film sai lõpus suure ja tugeva aplausi.
Käbi Suvi
Wednesday, November 25, 2009
Ilus
Film räägib ühest poisist, kelle kireks on pildistamine, mida kasutab ära Danny seksiksas naabritüdruk Suzie. Näitlejatöö on hea. Sebastian Gregory mängib hästi välja minu arust natukene liiga hädise Danny. Ka Peta Wilson mängib hästi Danny kasuema, kes on hirmul oma mehe ees, see eest aga armastab ja hoiab väga oma kasupoega. Isegi rohkem, kui Danny enda isa. Film ise kulgeb tavapärase skeemi järgi. Pinge tõuseb, salapärane muusika, pinge on haripunktis, pingelangus. See skeem tõesti aitab, kuna filmi ajal ei haju minu tähelepanu kordagi, vaid pigem kasvab soov teada saada, mis edasi juhtub või kuidas film lõppeb. Näide sellest skeemist on näiteks koht, kus Suzie palub Dannyl kahtlasest majast ja selle elanikust pilte teha. Danny ronib üle aia ja hakkab aeda pildistama. Pinge tõuseb. Vahepeal tundub, nagu aias oleks keegi veel peale Danny. Ohtliku kõlaga muusika. Pinge tõuseb veelgi. Danny pildistab kujukesi, mis tunduvad nagu piinatud olevused. Leiab maa seest mingi kasti. Ta avab luugi ja järsku lendavad välja valged tuvid. Pinge haripunkt. Naine majast tuleb vaatama, et mis toimub, kuid Danny jõuab peitu pugeda. Nii kui naine silmapiirilt kadunud on, hüppab Danny üle aia tagasi tänavale. Pinge langus. Üldiselt filmi süžee on põnev, kuid lõpp jääb veidikene segaseks. Näiteks häirib asjaolu, et lõpus räägib Suzie ema jutte, mida ta on kusagilt kuulnud. See on mõeldud filmi lõpus nii, et need jutud annavad vastused paljudele küsimustele, mis on jäänud lahtiseks. Aga kuna terve filmi vältel kinnitavad tegelased üksteisele, et ei tohi uskuda kõike mida sa kuuled, siis tekkis minus kui filmi vaatajas küsimus, et kas uskuda neid Suzie ema kusagilt kuuldud jutte või mitte.
Käbi Suvi
Must õhupall
See on film, mis on ühtlasi nii kurb kui rõõmus. Film, kus saab nii nutta kui ka naerda. Mõnes mõttes oli mul Thomasest kahju, sest ta oli ise ka raskes ajas – murdeeas, kus tahetakse teha kõike muud kui veidriku venna eest hoolitseda. Teisalt oli mul ka autistist vennast kahju. Veidra kesta sees pesitses hea südamega armas poiss. Thomas lootis kogu filmi, et vend saab terveks või hakkab vähemalt rääkima, tõttöelda uskusin seda ka mina. Siiski jäi ta autsitiks filmi lõpuni ja Thomas pidi sellega lihtsalt leppima. Jackie tegelaskuju oli ka väga kihvt. Ta oli tüdruk, kellele meeldis Thomas sellisena nagu ta oli, hoolimata ta veidi imelikust perekonnast ja lausa hirmsatest olukordadest, mida ta sattus pealt vaatama. Jakcie oli minu meelest väga vapper tüdruk. Tegelikult võib öelda “vapper” kõigi nende tegelaste kohta. Oli muidugi kohti,kus Thomas murdus, kuid lõppkokkuvõttes suutis ta siiski enda kokku võtta ja olukordadega toime tulla. Ma arvan, et eriliselt peaks kiitma veel Luke Fordi, kes kehastas Thomase autistist venda. Ta tegi tõesti suurepärase rolli, kordagi üle mängimata ning kehastades väga tõeliselt poisi olemust.
Ma arvan,et see oli väga armas ja südmalik film. Siiski ootan Just Filmilt veel seda filmi, mis päris jahmatama ajaks.
Aili-Maarja Mäeniit
Miao Miao
Mulle meeldis selle filmi puhul, et teksti oli võrdlemisi vähe ja mõte anti tihti edasi sõnadeta. Ma arvan, et see on hea filmi tunnus. Eriti alguses, kuid ka veidi hiljem, ei jõudnud mulle küll alati kohale, kas see mida nad rääkisid, oli öeldud irooniaga, kas nad olid vihased või mitte, mida nende näoilmed tähendasid, kas tüdrukud olid tõesti sõbrad või ei. Aga varsti sai ka minule selgeks, et tüdrukutel olid parimad kavatsused üksteise kui ka koogiküpsetamise suhtes ja nad olid tõesti lühikese ajaga headeks sõbrannadeks saanud. Kadestamisväärt headeks sõbrannadeks. Lisaks huvitavale armastusloole Chen Fei ja Miao Miao vahel, oli filmis ka teisi liine nagu Alzheimerit põdev vanaema, isa-tütre keerulised suhted, kui ema enam pole ja kuidas saada üle oma (poiss)sõbra surmast. Filmi lõpupoole, kui probleemid hakkasid selginema, läks minu arust tempo liiga kiireks ja osadest asjadest ma aru ei saanudki. Mulle meeldis väga kogu selle filmi olustik, muusikapoe väljanägemine ja kogu kõnekas tühjus filmikaadris. Aga peab tunnistama, et see film ajas nii naerma, kui tõi ka mulle pisarad silma. Haaras kaasa ja aeg läks kiirelt. Sellele aitas hästi kaasa ka, ma arvan, näitlejate töö, mis oli väga usutav. Eriti paelus mind Chen Fei, tema kannatamine ja olek, bändi saatus ja poiste suhted. Filmi lõpp oli minu jaoks ootamatu ja mulle meeldis see, et polnud tavapärast õnnelikku lõppu. Minu jaoks oli üks filmi sõnum, et tähtsad sõnumid ja asjad, mida on öelda vaja, tuleb välja öelda, mitte enda teada jätta. Ma arvan, et seda filmi võiksid kõik näha, see on film, millele lähevad mõtted veel hiljem ja ikka ja uuesti leiab sealt midagi uut ja samas ka tuttavat.
Camilla
Monday, November 23, 2009
Vegas
Film on tehtud tõsiselt, aga samas mängleva kerjusega. Näiteks stseen, kus Terje soojendab oma käsi välgumihkliga. Marianne võtab järsku talt välgumihkli ära ja kustutab oma suitsu Terje peopesasse. "On nüüd parem?" Kogu stseen toimus rahulikult ja ilma paanikata. Esialgu, kui fim lõppesja ma saalist väljusin, valdasid mind segased tunded, aga mida rohkem ma selle filmi peale mõtlesin, seda paremaks see muutus. Just sellepärast, et see ei olnud tüüpiline noorte film, kus mõnikord on mõni stseen selline, et ei saagi aru mis seal toimus. Meeldis ka sellepärast, et see fil ei lõppenud kõigile tegelastele hästi. Sest selline ongi ju elu tegelikult. Kogu filmi jooksul, aga tuli ilusti välja noorte vaheline üksteisest hoolimine. Kui Terje otsustas koguda endale ja isale laevapiletite jaoks raha, et saaks ema otsima minna, siis korjasid nad kõik koos selle jaoks raha. Ja kui Marianne oma tädi meest pussitas, põgenesid nad kõik koos kalapaadi päästepaati varju alla. Üldmulje jäi filmist hea, sest heal film ongi selline, millest jätkub mõtlemisainet pikemaks ajaks.
Käbi Suvi
Just Film alustas mõrkjalt magusa “Suvebluusiga”
Filmi süžee oli lihtne ja selge: purunenud perekond, kõrvale jäetud teismeline ja esimene armastus. Teose tegi nauditavaks hea näitlejatöö peaosaliste poolt. Tunda oli fakti, et François on filmides kaasa löönud juba 12-aastaselt saadik. Tema kehastatud nooruke Alex paistis silma oma jõulisuse, kuid samas haavatavusega. Ta oli oma ea kohta isegi liiga arukate mõtetega, mida ta tegudes tihtipeale ei väljendanud. Iga 15-aastase noormehe lugemisvarasse E.Brönte “Vihurimäe” ju ei kuulu! Alexi noorusliku ema boyfriend'i tütar Faye, kellesse poiss ülepeakaela armus seevastu erilist pinget ei pakkunud. Tegemist oli väga ilusa tütarlapsega, kuid tema tegelaskuju oli liiga leierdatud juba nähtud filmidest, kirjandusest, tähendab elust üldisemalt. Temas puudus müstilisus ja omapära. Vanemad selles filmis olid aga tõelise 21. sajandi perekonnamudeli etalonid. Lahutused, uued perekonnad, vastsündinud vennad-õed - see ei ole meie kõigi elus just ebatavaline nähtus.
Kiitmist väärib, et filmi kangelased olid optimistlikud, mitte noorsooromaanidele omased üdini depressiivsed tüübid. Tegelastega sai koos mitte ainult naerda vaid ka nutta - tervik ei olnud üleloomulikult happy. Lõpp oli liiga ootuspärane, oleksin soovinud midagi äkilisemat. Muidugi on suurepärane, kui armastus kõike võidab, aga teekond, mis selleni viis, oli liiga tavaline. Pisut üllatusi ja põnevust oleks filmile särtsu juurde andnud.
“Suvebluusi” eristab teistest komöödiatest kindlasti reaalse elu ja fiktiivsuse kooseksisteermise suurepärane ekraniseering. Kokku miksiti igapäevane elu ja üks Disney-hõnguline muinasjutuke. Seda süvendab tõsiasi, et “lõpp hea, kõik hea” selle filmi puhul ei kehti. Lõpp oli tõesti armas ja vahva, kaks noort leidsid teineteist aga inimesed nende ümber pakkusid väljakutseid ja tõsiseid üleelamisi. Tekib küsimus, kas kõik sai ikka korda? Õhku jäi mitmeid probleeme, mida ei oleks 116 minutiga kindlasti lahendada saanud. Kas “Suvebluus” kandis mõtet, et ükskõik mis ka ei juhtuks, sul on alati olemas sa ise ja kogu maailm sinu ees on valla? Võib-olla, aga film tegi selgeks, et sinu ümber on alati inimesed kes sinust hoolivad ja sind armastavad.
Kadri Karolin Kõuts
Tartu Justi žürii on selgunud
- Katriin Hint
- Erik Jürman
- Karolin Kelpman
- Kersti Rebane
- Janne Susi
Justi Tartu pilet on endiselt 40 krooni, kava on järgmine:
R 27.11 - 17:00 Suvebluus (Cinamon 3 ja 4)
L 28.11 - 16:00 Niko - tee tähtedeni (Cinamon 3 ja 4)
L 28.11 - 17:45 Keelatud vili (Cinamon 5)
P 29.11 - 16:00 Hiilgav staar (Cinamon 3)
T 01.12 - 17:00 Vaata mu seelikut (Cinamon 3)
K 02.12 - 18:00 Yatzy (Cinamon 3)
N 03.12 - 18:00 Eelmisel talvel (Cinamon 4)
R 04.12 - 17:00 Groa needus (Cinamon 3)
L 05.12 - 16:00 Peegli mõistatus (Cinamon 3)
L 05.12 - 16:15 99% aus (Cinamon 5)
Piletihind, nagu mainitud, on õpilastele-üliõpilastele-õpetajatele-pensionäridele 40 krooni, teistele 50 ning ostes korraga vähemalt 6 piletit, vaid 35!
Jälgi reklaami, kohtume festivalil!
Sunday, November 22, 2009
François Goeske Tartus!
Juba täna, kell 18:00 Genialistide Klubis, on võimalik kohtuda maailmakuulsa Saksa näitleja François Goeskega!
Vaata lähemalt siit.
Wednesday, November 18, 2009
Just Filmi festival on nagu esimene armastus.
Festivalini on kaks päeva. Ootusärevus on suur. Veel suurem on aga rõõm meie selle aastaste filmide üle. Festival hakkab nagu ikka suure pauguga, avafilmiks on „Suvebluus“, mille peategelaseks on François Goeske, kes on meile tuttav sellisest filmist nagu “Prantsuse keel algajatele”. Saladuskatte all võime öelda, et François Goeske on selleaastasel festivali avamisel isiklikult kohal filmi sissejuhatamas. Kindlasti on avamisel ka hea muusika. Just Filmi avamine toimub 21. novembril kell 19:00 Cinamoni teises saalis.
NB! Tegu on maailmaesilinastusega.
Selle aastane festivali programm on kõvasti kasvanud, filme on kokku 39 ja linastusi koguni 54, kogu Eesti peale kokku 81. Filme on seinast seina ja kõigile, programmiga saab lähemalt tutvuda Just Filmi kodulehelt.
Just Filmi festival on nagu esimene armastus. Armud – ja siis lähed lahku, kui festival lõppeb. Kõik laguneb tuhandeks killuks. Läheb aasta mööda - meie korjame need killud üles ja paneme puzzle taas kokku. Nii sünnib Just Film. Kirglik, täis õnnestumisi ja altminekuid, täis kirge ja armastust, lohutut kurbust ja üksildust. Selline see noorus on. Just Film pakub võimalust, tulla kinno, elada kaasa meie peategelastele, tõmmata endaga paralleele – mõelda ja mõtiskleda ja siis kinost ära minnes, mure sinna jätma. Tere tulemast maailma, kus kõik on võimalik – Just Film.
Festivalini on kaks päeva.
Monday, November 16, 2009
Tartu žürii täieneb hoogsalt
Kui Sina veel ei tea - või ei mäleta - kuidas Tartu Justi žüriisse pääseda, loe siit. Ja siis kirjuta end kähku ise ka silmapaistvaks, sest viieliikmeline filmikriitikute koosseis selgub juba esmaspäeval, 23.novembril!
Friday, November 13, 2009
Just Film noortele.ee
Noortefoorumi aadressiks on http://foorum.noortele.ee. Eesmärgiks on koondada sarnaste huvidega noori inimesi, et arutleda päevakajalistel ning noori puudutavatel ja noori huvitavatel teemadel. Võimalus vaba aega veeta, laiendada oma silmaringi ja tutvusringkonda ning arvamust avaldada.
Foorumist on võimalik leida endale uusi tuttavaid, kellega koos foorumiväliselt aega veeta ning mõttekaaslasi, kellega lihtsalt foorumis või msn-is rääkida ja maailma asjade üle arutleda.
Kutsume Sindki rõõmsameelse ja toreda noortefoorumi seltskonnaga liituma, sest just seal on Sul võimalus võita endale tasuta Just Filmi kinopileteid :)
Kõike rõõmsamat ja kohtume juba foorumis!
http://foorum.noortele.ee
Tuesday, November 10, 2009
Tartu Just käis külas
Igati tegus ja tubli huvijuht Jaanus korraldas huvilised aulasse, Ragnar meelitas kohale kõik ülejäänud, ning jutt võiski alata.
Vaatamata lootusetult ajast maha jäänud töökorraldusele (plakatid, kataloogid ja flaikud on veel Tallinnas) läks esimene külaskäik siiski igati korda. Ning kuna kõik noored sai siia blogi aadressile suunatud, siis olulisem info veel kord:
- Festival toimub 27. novembrist 6. detsembrini kinos Cinamon
- Žüriisse kandideerimiseks tuleb saata lühike kirjutis teemal "Miks just mina peaksin olema Justi žüriis" aadressil justfilm@poff.ee
- Stsenaariumikirjutamise koolitusele tuleb registreeruda meili teel - justfilm@poff.ee
- Stsenaariumikirjutamise konkursile saab stsenaariume saata kuni 26.novembrini
- Tartu Just Filmi avamine ja avapidu toimub koos kodanikupäeva graffitivõistlusega 26.novembril Pärmivabrikus Kultuuritehases algusega kell 18:00
- Tartu Just Filmi lõpetamine toimub 5. detsembril Lille majas
- Enne festivali saab tasuta filmi vaadata: 21.novembril Anne Noortekeskuses, 22.novembril Genialistide Klubis.
Monday, November 9, 2009
Algas Tartu Justi žüriikonkurss
Praeguseks juba väga paljude mõistuse (ja kontorid, laod, toad, telefonid...) peaaegu täielikult vallutanud Tallinna JustFilmi ja kogu ülejäänud PÖFFi kära varjus hiilib väga kiiresti lähemale ka esimene Tartu Just. See tähendab, et iga päevaga saab üha rohkem "festivali teha," ning nüüd saad Sina ka - tule žüriisse!
Just Film toimub Tartus 27.novembrist 6.detsembrini 2009 kinos Cinamon; näitamisele tuleb kümme filmi, millest žürii valib välja parima. Auväärsele kriitikukohale kandideerimiseks pole vaja muud kui kirjutada lühike jutt teemal "Miks just mina peaksin olema žüriis", märgi juurde oma vanus, elukoht, telefon ja meiliaadress ning saada hiljemalt 22.novembril aadressil justfilm@poff.ee